Uneapnoe
Kõige levinum uneaegne hingamishäire on obstruktiivne uneapnoe. Haiguse ladinakeelne nimi apnoe obstructiva viitab hingamatusele ja uneapnoed iseloomustabki peamiselt just une ajal tekkiv hingamiskatkestus.
Obstruktiivne uneapnoe on olukord, kus toimub hingamisteede osaline või täielik kokkulangemine ja tekib “lämbumise” efekt. Obstruktiivne uneapnoe on päevase väsimuse ja unisuse väga sage põhjustaja ning sageli käib kokku norskamise ja sagedaste ärkamistega ning selle tulemusena ei puhka haiguse käes kannataja end magades välja. Kõige selle tulemusena võib tekkida näiteks kõrgvererõhutõbi või probleemid südamelihasega.
Mõned päevased sümptomid, mis võivad viidata uneapnoele:
- märkimisväärne unisus
- meeleolumuutused
- jõuetus
- hommikune peavalu
- mäluhäired
- keskendumisraskused
- depressioon
- seksuaalelu puudutavad probleemid
Mõned uneaegsed sümptomid, mis võivad viidata uneapnoele:
- nohisev hingamine
- norskamine
- hingamisseisakud uneajal
- korduvad ärkamised ja lämbumistunne
- suukuivus, janu
- higistamine
- suurenenud urineerimisvajadus
Uneapnoe ravi
Haiguse spetsiifika tõttu määratakse ravi tihtipeale mitme arsti koostöös (sh perearst, kõrva-nina-kurguarst, pulmonoloog, kardioloog, kirurg jne). Uneapnoe ravi levinuim meetod on CPAP ravi. Positiivrõhuseadme kaudu juhitakse patsiendi hingamisteedesse hingamisteid avatuna hoidev õhk. Uneapnoe ravis on tõhus lahendus veel norskamiskape/unekape. Viime oma kliinikus läbi ka uneapnoe kirurgilist ravi.
Sarnaselt kõigi teiste terviseprobleemidega tuleb alustada probleemi teadvustamisega, sest sageli ei peeta tajutavaid sümptomeid millekski tõsiseks. Uneapnoe käes kannatamine toob kaasa järjest suurenevad terviseprobleemid ja seetõttu tasub esimesel võimalusel spetsialisti poole pöörduda une raviks või diagnostikaks.
