Uneaegsed liigutushäired

Sarnaselt paljudele teistele unehäiretele võib ka uneaegsete liigutushäiretega inimene tunda end päeval väsinu ja unisena. Rahutu ja katkendlik uni äratab magaja pidevalt üles ning see võib omakorda tekitada unetust ja une-ärkveloleku rütmihäireid. Unine ja väsinud olek päeval ei lase elada täisväärtuslikult ja elukvaliteedi languse tõttu võivad kujuneda välja ka meeleoluhäired (ärevus, depressioon, stress jne). 

Uneaegsete liigutushäiretega inimene võib puhkeseisundis tunda jalgades või kätes ebameeldivust ja vajadust neid liigutada. Tema öist und võib rikkuda ka rahutute jalgade sündroom, sest häiriv tunne jalgades sunnib jalgu liigutama ja see tunne leeveneb ainult liigutamisel. Seetõttu tuleb inimesel vahel koguni üles tõusta ja veidi ringi käia. Sellele lisanduvad aga seejärel probleemid uuesti uinumisega, kuna sageli ei lase rahutuse tunne jalgades uuesti uinuda.

Uneaegsete liigutushäiretega inimese sümptomid võivad olla erinevad ja ta ei pruugi ise neid tähele panna. Voodikaaslane võib aga kirjeldada järgmisi peamisi tunnuseid:

• unes jalgadega siplemine, mille näol võib olla tegemist perioodiliste jäsemeliigutuste häirega, mida iseloomustavad korduvad liigutused;
• hammaste uneaegne krigistamine (bruksism), mida seostatakse sageli stressiga ja mis võib hammastele kahjulikult mõjuda.

Unes siplemisel ja sellega seotud rahutul unel võib olla mitmeid põhjuseid. Ilma spetsialisti vastuvõtul käimata ei ole aga võimalik täpset põhjust leida. Seetõttu on oluline tulla vastuvõtule, et saaksime võimalikud probleemid kaardistada. Levinumad uneaegsete liigutushäirete põhjused on:

• rahutute jalgade sündroom;
• perioodiliste jäsemeliigutuste häire;
• kehalise häirega seotud uneaegne liigutushäire;
• ravimi või aine kasutusega seotud uneaegne liigutushäire;
• täpsustamata uneaegne liigutushäire;
• uneaegne bruksism ehk hammaste krigistamine;
• uneaegsed jalakrambid;
• uneaegne rütmiline liigutushäire;
• healoomuline vastsündinu uneaegne müokloonus;
• selja propriotseptiivne unealguse müokloonus;
• unealguse võpatused.

Perioodilist jäsemete liigutuste sündroomi kahtlustades teostatakse üldjuhul polüsomnograafiline uneuuring. Pärast vajalike uuringute/analüüside tegemist ja patsiendi probleemi ning selle põhjuste väljaselgitamist pakub spetsialist unes siplemise kontrollimiseks valiku sobilikest ravivõimalustest.

Tihti on segav unehäire rikkunud inimese une loomuliku rütmi ja halvendanud tema elukvaliteeti ning enesetunnet. Sel puhul on hea tulla unenõustaja vastuvõtule, et koos spetsialistiga magamiskeskkond, sellega seotud harjumused, unerütm ja enesetunne üle vaadata.

Hammaste krigistamise puhul suunatakse patsient aga ühe võimalusena hoopis hambaarsti ja füsioterapeudi vastuvõtule.