Suuhingamine – selle mõju tervisele ja ravivõimalused
Miks on oluline hingata läbi nina?
Nina on loodud toimima loomuliku soojendava, niisutava ja filtreeriva süsteemina. Ninaõõnes toimub õhu puhastamine, mis aitab vältida kahjulike patogeenide sattumist meie kehasse.
Ninahingamine suurendab nitrikoksiidi tootmist, mis tõstab meie kehalist töövõimet, aitab alandada vererõhku ning parandada immuunsust.
Miks osad inimesed aga läbi suu hingavad?
Ninahingamistakistuse korral on õhu liikumine läbi nina häiritud ning inimene püüab seda kompenseerida sega- või suuhingamisega. Suuhingamise põhjuseks võib olla laialtlevinud pikaajaline või allergiline nohu, ninalimaskestade turse, suurenenud adenoidid või suulaemandlid, ninastruktuuride muutus, alumiste ninakarbikute hüpertroofia, ninapolüüp, võõrkeha, kasvajad, keelekidasus, aga samuti suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus või õpitud vale hingamistehnika.
Inimesel, kellel esineb pidev või sagedane ninahingamistakistus, võib suu kaudu hingamisest saada harjumus. Nii kujuneb välja juba funktsioonihäire – suuhingamine, mis omakorda toob kaasa mitmeid erinevaid suu- ja terviseprobleeme.
Millised on peamised suuhingamise sümptomid ehk kuidas suuhingamist ära tunda?
Suuhingajatel kipub olema suu veidi lahti või huuled paokil ning keel kergelt hammaste vahelt väljas. Samas ei pruugi see olla alati selgelt nähtav ning kui ei tea, mida jälgida, ei pruugi neid tunnuseid kohe märgata.
Suuhingamisele viitab ka magamine avatud suuga, norskamine, nina sügelemine, süljevoolus padjale, ninakinnisus, suukuivus, kuivad ja lõhenenud huuled, halb hingeõhk (halitoos), kähe hääl, nö häälekalt söömine. Silmade alla võivad tekkida tumedad ringid, mis viitavad organismi hapnikupuudusele.
Pikemaajalise suuhingamise tagajärjel muutub näokuju piklikumaks, ninakäigud kitsenevad, mis omakorda raskendab õhuvoolu liikumist läbi nina. Samuti muutub huulte kuju, ülahuul muutub lühemaks ning alahuul kaardub alla.
Mida suuhingamine veel põhjustab?
Suuhingajate kehaline töövõime on tihtipeale piiratud ning neid kimbutavad sagedamini ülemiste hingamisteede haigused nagu näiteks kurguvalu, nohu, köha. Pealtnäha süütu probleemi tagajärjena esinevad lastel väsimusest ja sageli ka hapnikupuudusest käitumis- ja mäluhäired, keskendumisraskused ning üle- või alakaalulisus.
Suuhingamine on üks olulisemaid hambumusanomaalia tekitajaid, samuti on suuhingajatel suurenenud hambaaukude tekkerisk. Suu- ja näopiirkonna lihaste düsbalanss võib viia pingepeavalude ja kaelavalude ning hammaste krigistamiseni.
Suuhingamisega kaasnevad tihtipeale kehahoiuhäired, mis on tingitud soovist hingamisteid avardada. Suuhingajatele on iseloomulik pea anterioorne asend (pea asetseb keha keskteljest eespool) ja on lükatud rohkem kuklasse. See toob kaasa üleliigse pinge kaela- ja õlavöötmelihastes ning põhjustab kõrvalekaldeid lülisamba teljelisuses.
Kuidas taastada ninahingamine?
Kuivõrd suuhingamine saab sageli alguse lapseeas, on lapsevanematel väga suur roll probleemi avastamisel. Raviga peaks alustama võimalikult vara, soovitavalt enne puberteediiga, sest siis on ravi efektiivsem ning võib piisata vaid müofunktsionaalsetest harjutustest või ninahingamistakistuse kõrvaldamisest. Mida kauem suuhingamine püsib, seda suurem on muude kaebuste ja tüsistuste hulk.
Probleemi tuvastamisel ja suuhingamisest tekkinud mõjude kõrvaldamisel on abiks:
- kõrva-nina-kurguarst, kes aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab medikamentoosse või kirurgilise sekkumise vajaduse
- müofunktsionaalne terapeut, kes aitab parandada näo- ja suupiirkonna lihaste toonust, jõudu, liikuvust ja koordinatsiooni ning õpetab õiget hingamistehnikat
- füsioterapeut, kes aitab korrigeerida rühti ja vabaneda lihaspingetest
- ortodont, kes aitab korrigeerida suuhingamisest tekkinud hambumuse anomaaliaid ning seeläbi näo-kolju luude ja lihaste normaalset arengut
- allergoloog, kes tuvastab allergeenid ja aitab leida sobiva ravi allergilisele nohule
- näo- ja lõualuukirurg, kes sooritab vajadusel huule- või keelekida lõikuse
