Rahutud jalad rikuvad und

Ehk oled sinagi üks neist, kel torkimine, pakitsus ja sipelgate vudin jalgades uinuda ei lase? Rahutute jalgade sündroom piinab meie seast iga kümnendat.

Rahutud jalad on üks neist unehäiretest, mis magama ei lase jääda ning teinekord öösel mööda tuba ringi kõndima ja jalgu sirutama sunnib. Naisi kimbutab see kaks korda rohkem kui mehi, vanemaealisi rohkem kui nooremapoolseid. Halvemal juhul tekib häiriv kihelus jalgadesse ka päeval, muutes talumatuks pikema istumise bussis, lennukis, koosolekul või kinos.

Meditsiiniteaduses Willis Ekbomi sündroomiks kutsutud tervisehäire on nime saanud inglise arstilt Sir Thomas Williselt, kes kirjeldas rahutute jalgade sündroomi esimest korda juba 1672. aastal.

“Rahutute jalgade sündroom on seisund, kus inimesel tekib vastupandamatu vajadus oma jalgu pakitsuse, valu, põletustunde, torkimise, sügelemise, tuimuse või lihaste tõmbluse tõttu liigutada. Kuna sellised aistingud esinevad just enne uinumist, ei lase need ka magama jääda,” selgitab Novel Clinicu ülemarst Lauri Käis.

Aastaid uneuuringuid analüüsinud meediku sõnul on rahutute jalgade sündroom väga tihedalt seotud teise uneaegse liigutushäirega – jäsemete perioodilise liigutamisega. „Erinevus on selles, et kui rahutute jalgade sündroom esineb enne uinumist, siis teine öösel une ajal,” selgitab dr Käis.

Rahutute jalgade sündroomi diagnoositakse füüsiliste sümptomite järgi, mida inimene kirjeldab ja mille üle kaebab. Unes siplemist diagnoositakse kliinikus kohapeal polüsomnograafia ehk täis-uneuuringu käigus. Jalgade ja keha külge kinnitatud andurid näitavad kaheksatunnise une vältel muu hulgas muutusi ajulainetes, unest virgumist, ärkamist.

Terve rida põhjuseid

Üht kindlat rahutute jalgade sündroomi põhjust ülemarsti sõnul välja tuua ei saa. Selleks võib olla nii organismi rauavaegus, närvisüsteemi- või neeruhaigus kui ka diabeet, ravimid, rasedus ja muu.

Raud on tähtis dopamiini tootmiseks. Selle virgatsaine funktsioonid ajus on seotud ka motoorika ja unega. „Rahutute jalgade sündroomi all kannatajatel on ajus tavaliselt väiksem rauasisaldus, mis mõjutab ka ajukeemiat. See võib olla organismi üldise rauapuuduse, aga ka soolestiku põletiku tagajärg,“ sõnab dr Käis. Muutus ajukeemias ja närvisüsteemi üldine nõrgenemine vananedes võivad seletada sedagi, miks esineb rahutute jalgade sündroomi kuni 14 protsendil täiskasvanuil, lastel aga vaid paaril protsendil.

Rahutute jalgade sündroom võib olla seotud ka mõne neuroloogilise haigusega. Uuringud on näidanud, et samaaegselt esineb ka migreeni, fibromüalgiat, depressiooni. “Veel tuleb vaadata, kas patsiendil pole neeruhaigust või diabeeti, needki võivad selle sündroomi esile kutsuda,“ kõneleb dr Käis. „Mõjutada võivad ka naissuguhormoonid – raseduse kolmandal trimestril kannatab näiteks pea iga kolmas naine rahutute jalgade all. Naissuguhormoonidega seostub seegi, et naistel esineb seda sündroomi meestest märgatavalt enam.”

Lisaks on rahutute jalgade sündroomi seostatud närvisüsteemi jaoks olulise magneesiumi ja teiste elektrolüütide ning B6-vitamiini vaegusega. Rolli võivad mängida ka vereringehäired, veenilaiendid, põletikud, stress, peensoole mikrobioomi tasakaalutus. Dr Käisi sõnul raskendavad sümptomeid veel antidepressandid ja antipsühhootikumid.

„Sellest sündroomist täielikult vabaneda pole võimalik, küll aga saab seda nii ravimite kui ka muude võtetega kontrolli all hoida,“ tõdeb tohter ning soovitab hoiduda kohvist ja alkoholist, mis seisundit halvendavad. Lisaks on hea teha jalavanne, massaaži, kasutada jalgu masseerivaid kompressioonimasinaid. Kuna jalad hakkavad rahutuks muutuma juba tükk aega enne magamaminekut, mitte alles linade vahele jõudes, mõjub hästi, kui tähelepanu ebamugavustundelt ja pakitsuselt mõne muu tegevuse, näiteks õhtuse kerge jalutuskäiguga kõrvale juhtida.

Kuidas ennast ise aidata?

• Liiguta ja liigu iga päev. Rahutute jalgadega inimesed avastavad sageli, et kui päev otsa istutud või lihased jäänud trenni järel venitamata, ei lase pakitsevad jalad uinuda.
• Tee enne und väike jalutuskäik. See lõõgastab lihaseid, tuulutab kopse, suigutab mõtteid.
• Siruta ja venita jalgu. Tee seda kas enne voodisse pugemist või voodis. Libista jalad vastu seina üles ja hoia kümmekond minutit, võid venitada ka labajalgu õrnalt keha suunas.
• Unusta kõrged kontsad. Need ei ole jalasõbralikud.
• Sea sisse hea unerutiin. Mine magama ja tõuse üles iga päev ühel ja samal ajal. Ürita teha seda ka nädalavahetusel ja ära päeval tukasta.
• Hellita end jalavannidega. Une-eelne soe jalavann meresoola, magneesiumihelveste või magneesiumirikka mõrusoola ehk Epsomi soolaga rahustab. Võid proovida ka vahelduvaid külmi-kuumi jalavanne: pista jalad esmalt kolmeks minutiks kuuma vette, seejärel 10–60 sekundiks külma vette. Tee nii kaks-kolm korda.
• Masseeri jalgu. Veel parem, kui seda teeb keegi teine. Võid kasutada sooja seesamiõli või piparmündi, lavendli, seedri, rosmariini eeterlikku õli sisaldavat kehaõli.
• Vali toitainerikas toit. Rauda annavad maks, rohumaaveise-, lamba- ja ulukiliha, idandid, spinat, lehtkapsas. Magneesiumi saad kõrvitsa- ja päevalilleseemnetest, mandlitest ja pähklitest. Häid rasvu on tulvil avokaado, sardiinid, oliivi- ja kookosõli, pähklid ja seemned. Valkudega varustavad munad, läätsed, oad ja toorpiimatooted.
• Ära pugi kõhtu enne magamaminekut täis. Rahutute jalgade sündroomile annavad hoogu valge suhkur, kunstlikud magusained, töödeldud süsivesikud, lauasool, rafineeritud õlid, sest need takistavad toitainete imendumist ja kõigutavad veresuhkrut.
• Loobu kohvist, alkoholist, suitsust. Tee seda kindlasti mõni tund enne magamaminekut.
• Joo päeva jooksul piisavalt puhast vett. See hoiab ära lihaskrambid, vedeldab verd ja uhub kehast mürke välja.

Tekst: Marika Makarova
Ilmunud Tervis Plussi aprilli numbris.