Parasomnia

Unes tegutseja sooritab uneajal asju, mida tavaliselt tehakse ärkvel olles. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, nagu unes tegutseja oleks ärkvel – ta võib rääkida ja võib paista ka millestki väga hirmunud olevat. Käitumised võivad olla ebaloogilised. Teistele võib tunduda, et unes tegutseja peab kellegagi võitlust.

Parasomnia, kui kategooria, sisaldab mitmeid häireid, millest levinumad on:

Unes kõndimine. Kuigi traditsiooniline nimi viitab kõndimisele, sisaldab see rühm ka muid liikumisi. Näiteks võib inimene unes sooritada mistahes rutiinseid igapäevaseid tegevusi. Eraldi rühmana võib tuua välja ka unes söömise.

Uneärevus. Selle haiguse käes kannatavad inimesed näevad korduvalt ärevust või hirmu tekitavaid negatiivse alatooniga unenägusid. Sellisest unenäost ärgates esineb südamekloppimist, higistamist jmt sümptomeid.

Unepaanika. Kui uneärevust võib iseloomustada kui vaikset ja rahulikku häiret, siis unepaanika korral ei ole harvad ka unes karjumised (ja selle peale ärkamised) ja väga aktiivsed liigutused.

Unes tegutsemist põhjustavad unehäired

Unes tegutsemine on sümptom. Selle domineeriva sümptomi taga võivad aga peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire sind või mõnda sinu pereliiget kimbutab, aitab välja selgitada unenõustaja või arst.

Parasomniaid võib esineda sügavas unes ja REM-unes ning sageli tekivad sellised unehäired just une kahe faasi vahelisel üleminekuperioodil.

Ärkamine ja unes tegutseja enesetunne päeval

Öisest rahutust unest tulenevalt võib unes tegutseja olla päeval väsinud. Sageli tekitab probleeme ka ärkamine – inimene võib ärgata ja mitte suuta liigutada ning samal ajal tajuda, et ruumis on keegi veel. Ta võib ärgata mälestusega väga õudsest unenäost ja see võib segada uuesti uinumist. Kõik see võib omakorda tekitada meeleoluhäireid, ärevust, stressi ja hirmu.

Tihti on une ajal aset leidnud segav tegutsemine rikkunud une loomuliku rütmi ja halvendanud elukvaliteeti ning enesetunnet. Kuigi enamuse parasomniate puhul on nende kõige ebameeldivam külg episoodi ajal tekkiv hirmutunne või pärast episoodi tekkida võiv häbi, siis teatud tüüpi parasomniad võivad olla ka ohtlikud inimese elule ja tervisele. Nendeks on uneskõndimine ning uneaegne söömishäire. Mõlema häire puhul ei kontrolli inimene läbi une oma käitumist, mistõttu võib ta episoodi käigus näiteks kukkuda trepist alla või vigastada end terava noaga toitu lõigates. Uneaegse söömishäire puhul on eraldi ohuallikaks ka see, et episoodi ajal võivad antud häire all kannatavad inimesed süüa ka mittesöödavaid aineid või objekte.

Parasomniate ravi

Koos unenõustajaga vaadatakse üle magamiskeskkond, unehügieen ja enesetunne. Parasomnia kahtluse korral on soovitatav teostada öine uneuuring – polüsomnograafia.

Parasomniate ravis rõhutatakse regulaarse unegraafiku hoidmist, head unehügieeni. Kasuks võib tulla ka stressiga toimetuleku oskuste parandamine, millega saavad inimest aidata psühholoogid. Väga oluline rõhk on turvalise magamiskeskkonna loomisel, mistõttu soovitatakse uneskõndimise ja uneaegse söömishäire all kannatajatel lukustada magamistoas uksed ja aknad ning eemaldada magamistoast kõik esemed, millega inimene võiks end vigastada. Oluline osa on ka pereliikmete nõustamisel, kuidas toime tulla lähedasega, kes kipub öösiti ringi liikuma.