Norskamine

Mis iseloomustab norskajat?

Tavaliselt kuuleb norskaja oma hingamishäirest teistelt, ise ta seda magades ei taju. Norskamisega võivad kaasneda kehakaalu tõus, vererõhu tõus ja suhkrutõbi. Üldiselt viitab norskamine peaaegu alati suurematele terviseprobleemidele.

Päeval võib norskaja tunda unisust. Seda eriti siis, kui peab pikka aega paigal püsima. Vahel magavad selle häirega inimesed hoopis näiliselt hästi ja kaua ning saavad uinuda kõikjal. See, kas norskaja ise oma probleemidest aru saab, on väga erinev – vahel märkavad ainult teised, et selle häirega inimeste aktiivsus on vähenenud ja et nad kalduvad tihti tukkuma. Mõnikord ütlevad aga norskamisega hädas olijad ise, et jäävad unisuse tõttu autoroolis magama või ei suuda tööl keskenduda.

Kui päeval tunnevad mõned selle häire all kannatajad unisust, siis öösel neil und ei tule või nad ärkavad enne hommikut üles. Leidub aga norskajaid, kel pole muid kaebusi peale halva mälu. Seega väljenduvad häire sümptomid erinevalt ja vajavad individuaalset lähenemist.

Norskamisega seotud terviseprobleemid

Norskajal võib olla ohtlik krooniline haigus – uneapnoe. Uneapnoe korral vajub hingamisteede ülemine osa une ajal sageli osaliselt või täielikult kokku. Selle tulemusena vallandub järgnev probleemide ahel – kehas langeb hapnikusisaldus, unes tekivad lühikesed katkestused, keha ainevahetuses toimuvad märkimisväärsed muutused ning vererõhk tõuseb.

Uneapnoe on päevase väsimuse ja unisuse väga sage põhjustaja ning sageli käib kokku norskamisega ja sagedaste ärkamistega. Selle tulemusena ei puhka haiguse käes kannataja end magades välja. Kõige selle tulemusena võib tekkida näiteks kõrgvererõhutõbi või probleemid südamelihasega.

Uneapnoega inimestel võib esineda ka ajuinsulti ja dementsust. Ometi ei saa alati neid terviseprobleeme ja uneapnoed norskamise põhjal ennustada, sest mõnikord kulgeb uneapnoe ilma norskamiseta.

Norskamine viitab unehäiretele

Norskamine on sümptom. Ent ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire just sind kimbutab, aitab välja selgitada spetsialist. Peale norskamise, kuuluvad uneapnoe sümptomite alla ka nohisev hingamine, hingamisseisakud uneajal, suukuivus, janu, higistamine, suurenenud urineerimisvajadus, unetus ja depressioon.

Norskamine võib viidata mõnele probleemile järgnevast unehäirete loetelust:

• primaarne tsentraalne uneapnoe;
• kehalistest häiretest tingitud tsentraalne uneapnoe;
• ainetest tingitud tsentraalne uneapnoe;
• Cheyne-Stokesi hingamismuster;
• perioodiline hingamine;
• täiskasvanu obstruktiivne uneapnoe;
• idiopaatiline unega seotud mitteobstruktiivne alveolaarne hüperventilatsioon;
• uneaegse kopsuparenhüümi või vaskulaarse patoloogiaga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
• uneaegne alumiste hingamisteede obstruktsiooniga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
• uneaegne neuromuskulaarse häire ja rindkereseina häiretega seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
• muud uneaegsed hingamishäired.

Probleeme on võimalik ka ennetada, vähendades alkoholi tarbimist ja suitsetamist, toitudes tervislikult ning suurendades igapäevast liikumist. Tavalise uneapnoe puhul võivad need lihtsamad meetodid ka probleemi kõrvaldada.

Kuidas norskamist ravida?

Norskamise ravi sõltub haiguse täpsest tüübist ja sellega kaasnevatest probleemidest. Enne võimaliku ravi määramist tuleb teha öine uneuuring. Norskamise võimalike raviviiside hulka kuuluvad: CPAP ravi, norskamiskape, müofunktsionaalne teraapia, kirurgiline ravi, positsiooniravi jpm.

Kui tunned muret oma une kvaliteedi pärast või oled kimpus norskava pereliikmega, siis võta meiega julgelt ühendust või loe lähemalt milliseid une ravi ja teenused me pakkuda saame.