Liigunisus, narkolepsia
Keset päeva lühikese uinaku tegemises ei ole midagi halba, sest uni on tervisele hea ja puhanud inimene on produktiivsem. Pidev soov päeval tukkuda võib olla aga märk unehäirest.
Kontrollimatu väsimus ja päevased tukastamised segavad keskendumist ja lõhestavad igapäevast elurütmi. Enamasti pakuvad uinakud vaid lühiajalist kosutust ja tihtipeale võib inimene end vahetult pärast tukastamist veel unisemana tunda.
Päeval tukkuja ei pruugi end koguaeg unisena tunda ja võib juhtuda, et näiteks hoopis positiivse või negatiivse tunde peale tekib tal nõrkus mõnes kehaosas – keel läheb pehmeks, asjad kukuvad, põlvist võtab nõrgaks või kukutakse. Öine uni on päeval tukkujatel väga erinev ja kui vahel kaasneb sellega öine pikk uni, siis teinekord on uni hoopis katkendlik ja esineb õudusunenägusid ning unes tegutsemist.
Päeval tukkujal võib kujuneda välja une-ärkveloleku rütmihäire, mil une ja ärkveloleku perioodid ei haaku tavapärase öö ja päeva rütmiga, mis omakorda võib aja möödudes põhjustada meeleoluhäireid, ärevust ja stressi.
Tukkumist põhjustavad unehäired
Tukkumine ja päevane unisus on sümptomid ja ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire inimest kimbutab, aitab välja selgitada spetsialist (unenõustaja, uneõde, arst). Liigne tukkumine ja päevane unisus võivad viidata mõnele häirele järgnevast unehäirete loetelust:
- tsentraalsed hüpersomniad;
- narkolepsia;
- korduv hüpersomnia;
- idiopaatiline hüpersomnia pika uneajaga;
- idiopaatiline hüpersomnia pika uneajata;
- käitumuslik ebapiisava une sündroom;
- tervisehäirega seotud hüpersomnia;
- ainete kasutamisega seotud hüpersomnia;
- ravimi kasutamisega seotud hüpersomnia;
- aine või häirega mitteseotud hüpersomnia;
- füsioloogiline (orgaaniline) hüpersomnia.
Tihti on päevast tukkumist põhjustav unehäire rikkunud inimese une loomuliku rütmi ja halvendanud tema elukvaliteeti ning enesetunnet. Sel puhul on hea tulla unenõustaja vastuvõtule, et koos magamiskeskkond, sellega seotud harjumused, unerütm ja enesetunne üle vaadata. Uneõustaja aitab analüüsida unega seotud harjumusi ja õpetab une reguleerimisega seotud tehnikaid.
Vajadusel suunab unenõustaja inimese edasi kas täiendavatele uneuuringutele või teise spetsialisti vastuvõtule.
Liigunisuse häireid on mitmeid ja nende hulka kuuluvad ka päevase tukkumisega seotud häired. Sellisel juhul viime enamasti läbi polüsomnograafilise uuringu, mida vajadusel täiendatakse päevase uuringuga. Öine polüsomnograafiline uneuuring võimaldab päeval tukkuja und ja selleaegseid terviseaspekte põhjalikult jälgida ning analüüsida.
Päevane unisus pärsib inimese igapäevast tegutsemist, põhjustades halba enesetunnet, reaktsioonikiiruse alanemist ja sooritusvõime langust. Päevane uuring on kindlasti näidustatud narkolepsia kahtluse puhul ning seda kasutatakse ka päeval tukkuja liigse päevase väsimuse objektiivsel hindamisel.
