Polüsomnograafia
Mistahes unehäirete mõjud ei piirdu vaid kehva ööunega – probleemid kanduvad edasi päeva ja muudavad häire käes kannatava isiku elu märgatavalt. Seetõttu on väga oluline muredele kiiresti lahendus leida.
Mis on polüsomnograafia ehk uneuuring?
Polüsomnograafia on täis uneuuring, millega uuritakse organismi näitajaid inimese une ajal. Uneuuringu käigus registreeritakse kehale kinnitatud andurite abil 8 tunni vältel erinevaid unehäireid diagnoosida aitavaid organismi näitajaid: aju elektrilist aktiivsust, uneaegset hingamist, südametegevust, pulsisagedust, organismi hapnikuvarustust, norskamisheli olemasolu ja tugevust, kehaasendi muutust ja liigutuste häiret.
Tegemist on kogu öö kestva uuringuga, mis viiakse läbi kliinikus kohapeal (loe koduse uneuuringu kohta –polügraafia). Kliinikus ööbimist peljata ei tasu, selle jaoks on loodud kõigi mugavustega arvestav keskkond.
Oma universaalsuse tõttu saab uneuuringut läbi viia nii täiskasvanutel kui ka lastel.
Täiskasvanutel on uneuuringu abil võimalik diagnoosida:
- uneaegseid hingamishäireid
- erinevaid unega seotud öiseid käitumishäireid – sh uneterrorit, uneskõndimist, voodimärgamist, REM-unega seotud liigutushäiret
- unega seotud krambisündroome
- unega seotud liigutushäireid, näiteks rahutute jalgade sündroomi või perioodilist jäsemete liigutamise häiret
- liigset väsimust põhjustavat unehäiret, näiteks narkolepsiat
- tujuhäirete, depressiooni, söömishäirete ja muu taolisega seotud insomniat ehk unetust
- unefaaside nihkeid, mida võivad põhjustada vahetustega töötamine, liigne uinakute tegemine ja liigne väsimus
Lisaks on uneuuringu abil võimalik selgitada erinevate teiste haiguste seost patsiendil esinevate unehäiretega. Nende haiguste, mis võivad unehäiretega seotud olla, hulka kuuluvad näiteks südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, varem läbi põetud südamelihase põletik ja ajuinfarkt.
Lastel on uneuuringu abil võimalik:
- eristada norskamist ohtlikest uneaegsetest hingamishäiretest (uneapnoe, ülemiste hingamisteede resistentsuse sündroom, uneaegsest hingamispingutusest tekkiv ärritus)
- hinnata uneaegsete hingamishäirete raskusastet
- selgitada uneaegse hingamishäire olemust juhul kui esineb sümptomite ja riskifaktorite vaheline ebakõla
- hinnata uneaegse hingamishäire esinemist kõrge riskiga lastel (Downi sündroom, näo-lõualuude arenguhäired)
- leida kõrge uneapnoe riskiga lapsed, kellel on suur tõenäosus komplikatsioonideks vahetult operatsioonile järgnevas ja hilisemas operatsioonijärgses perioodis
- diagnoosida unega seotud öiseid käitumishäireid – sh uneterrorit, uneskõndimist, voodimärgamist, REM-unega seotud liigutushäireid
- diagnoosida unega seotud krambisündroome
- diagnoosida unega seotud liigutushäireid, näiteks rahutute jalgade sündroomi või perioodilist jäsemete liigutamise häiret
- diagnoosida liigset väsimust põhjustavat unehäiret (nt narkolepsia, Kleine-Levin’i sündroom)
- diagnoosida tujuhäirete, depressiooni, söömishäirete ja muu taolisega seotud insomniat ehk unetust
- diagnoosida unefaaside nihkeid, mida näiteks hilisteismelistel võivad põhjustada vahetustega töötamine, liigne uinakute tegemine ja liigne väsimus
Uuringule suunab uneõde või kliiniku teine spetsialist. Uuringu vastuse annab ja raviplaani koostab eriarst.