Ärevushäired

Ärevushäirele võivad viidata järgmised tunnused:

Ülemäärane muretsemine

Näiteks generaliseerunud ärevushäire korral esinevad ärevad mõtted enamikel päevadel nädalas viimase kuue kuu jooksul. Ärevus on niivõrd tugev, et häirib igapäevaelu ning põhjustab erinevaid sümptomeid nagu näiteks suurenenud väsimus, rõhumistunne rinnus, pigistustunne südames, tükitunne kurgus, õhupuudustunne, higistamine.

Unehäired

Probleemid uinumise ja une säilitamisega võivad kaasneda erinevate terviseseisunditega, nii füüsiliste kui psühholoogilistega. Kui pikema aja jooksul esineb uinumisraskuseid, muretsemist ja/või ärrituvust, võib see olla märk ärevushäirest. Ärevus võib olla tingitud konkreetsest probleemist (näiteks finantsprobleem) või olla üldine seisund. Näiteks üldistunud ärevushäire puhul esineb pooltel juhtudel probleeme unega.

Ebaratsionaalsed hirmud, foobiad

Mõnel juhul ei ole tegemist üldistunud ärevusega, vaid ärevus esineb kindlates situatsioonides, nagu näiteks lendamine, kõrgus, rahvarohked kohad. Kui hirm muutub ebaratsionaalseks, häirivaks ning segab inimese igapäevaseid tegemisi, viitab see foobia esinemisel. Näiteks inimene loobub meeldivast üritusest, kuna kardab lennata.

Lihaspinge

Sageli kaasneb ärevushäiretega püsiv lihaspinge, näiteks lihaspinge õlavöötmes või kogu kehas. Samuti võib esineda lõualuude kinnisurumist. Lihaspinge sümptom on sageli kroonilise iseloomuga ning inimene, kes on antud vaevuse käes kannatanud pikaajaliselt, ei pruugi seda enam kaebusena esitada või isegi märgata.

Kroonilised seedehäired

Üheks sagedaseks ärevushäire avalduseks on seedeprobleemid (kõhulahtisus, kõhukinnisus, raskustunne kõhus, kõhupuhitus, iiveldus). Ärritatud soole sündroom ei pruugi alati olla seotud ärevusega, kuid need kaks esinevad sageli koos ning halvendavad teineteist.

Esinemiskartus

On üsnagi tavaline, et teatud situatsioonides, kus on vaja esineda või olla tähelepanu keskmes, tekib ärevus. Sotsiaalfoobia on püsiv seisund, mille korral inimene kardab sattuda teiste tähelepanu alla ning saada negatiivset hinnangut. Inimene võib karta esinemist, aga samas ka normaalseid igapäevatoiminguid teiste juuresolekul, näiteks süüa, rääkida, kirjutada jne.

Enesekindlus

Sotsiaalfoobiaga inimene tunneb end seltskonnas ebakindlalt, tajub kõigi tähelepanu olevat suunatud endale ning kogeb sageli unetust, värisemist, iiveldust, higistamist või raskusi rääkimisega. Need sümptomid võivad olla nii häirivad, et raskendavad uute inimestega kohtumist, suhete säilitamist, tööl või koolis edasi jõudmist. Mõnikord võib sümptom olla niivõrd tugev, et areneb välja vältiv käitumine ning inimese normaalne elu on häiritud, näiteks ei suudeta minna poodi, teatrisse jne.

Paanika- ja ärevushood

Hood võivad olla hirmutavad: ootamatu algusega, tugev hirmutunne kuni surmahirmuni ning abitusetunne. Hoog võib kesta mõnest hetkest mitmekümne minutini, samas inimese jaoks tundub see lõputu. Kaasnevad hirmutavad füüsilised sümptomid, nagu hingamisprobleemid, valud ja/või pitsitustunne südames, tuimustunne, higistamine, nõrkus või pearinglus, valu rinnus, kõhuvalu ja kuuma-või külmatunne jt. Esmane paanikahoog võib olla sedavõrd raske, et sageli inimene arvab endal esinevat rasket kehalist atakki (südamelihase infarkt, insult), mis tõttu pöördutakse sageli EMO-sse või kutsutakse kiirabi. Paanikahäirega inimesed elavad kartuses, millal, kus ja miks nende järgmine hoog võib juhtuda. Nad kipuvad vältima kohti, kus paanikahoog on minevikus toimunud.

Flashback’id ehk mälestuspildid

Posttraumaatiline stressihäire võib tekkida reaktsioonina läbielatud hirmutavale või katastroofilisele stressoorsele sündmusele, näiteks raske õnnetus, surma pealt nägemine, füüsiline kallaletung või muu kriminaalne tegevus. Iseloomulikuks sümptomiks on trauma korduv läbielamine pealetükkivates kujutlustes ja/või unenägudes. Emotsionaalseks fooniks on tuimus, eraldumine ning traumaga tegevuste/situatsioonide vältimine. Samuti esinevad füüsilised sümptomid, suurenenud ärrituvus ja unehäired.

Sundmõtted ja perfektsionism

Lõpmatu ja obsessiivne/sunduslik mõtlemine käib käsikäes ärevushäiretega. Perfektsionism on eriti levinud obsessiiv-kompulsiivse häire puhul. Sundseisundi puhul on inimene endast või ümbritsevast keskkonnast häirivalt hõivatud, sagedasteks teemadeks on mustus, nakatumine jmt.

Kompulsiivne käitumine

Obsessiiv-kompulsiivse häire puhul kaasneb sundmõtetele kohustuslik käitumine, see võib olla vaimne (kinnitamine, et kõik on korras) või füüsiline (käte pesemine, loendamine, kontrollimine). Obsessiivne mõtlemine ja kompulsiivne käitumine muutavad häireks kui esineb rituaalsus – tegevuse lõpule viimise vajadus, mis hakkab normaalselt elu juhtima ning võtab ebamõistlikult palju aega.

Iseeneses kahtlemine

Ebakindlus ja iseeneses kahtlemine on iseloomulik generaliseerunud ärevushäirele ja obsessiiv-kompulsiivsele häirele. Mõnel juhul võib pidev kahtlemine haarata inimese identiteeti, näiteks „mis juhtub, kui ma olen gei“ või „kas ma armastan oma abikaasat samapalju kui ta armastab mind“.

Kui Sul esineb üks või enam eelpool toodud tunnustest, võib tegemist olla ärevushäirega. Võta meiega ühendust ja leiame sobiva aja psühholoogi vastuvõtule!